Olen sel nädalal palju mõelnud Õnnele. Meie viimane kohtumine oli Tartus kui hakkasin saarde kolima. Õnne tuli kaasaga appi mu kasse autosse tarima. Õnnel oli kotitäis õunu mulle reisile kaasa. Plaanisime, et võiks saarel kohtuda kui tervis pikka sõitu talub.
Nüüd on siis nii, et pika saarele sõidu asemel läks Õnne hoopis pikemale reisile. Ehk on reis seekord selline, millest tuleb rahu ja vabanemine? Igal juhul oled ikka mul meeles ja ma tean, et kunagi kohtume kindlasti veel.
Posts
0 comments:
Post a Comment