Päev peale kolletamispäeva

Mu vanamoodne köögiseinal ripnev kalender ütleb, et 14 oktoober on kolletamispäev. Kolletamispäev on kevadise künnipäeva sügisene vaste ja üks neljast tähtpäevast, mida arvatakse kuuluvat ristiusueelsesse aastat neljaks võrdseks osaks jaotavasse kalendrisüsteemi. Usuti, et kui kolletamispäeval on pihlakad punaseid marju täis, siis tuleb tulekahju ja tuleva suvi hea marja-aasta. Kiriklikult oli see sügistööde lõppemisega seotud eestpalvete päev. See on aeg, mil vanarahva nägemust mööda lehed ja vili kolletama hakkavad.

Eestis on selle aasta kolletamise aeg tuline, kuumaks on läinud kõikjal Eestimaal, sest paraku võimupiruka juurde pääsemine ja võimule saamine tundub endiselt vaat et samaväärselt magus paradiisi pääsemisega. Inimese, selle tavalise, elujärje parandamisele on vähesed kandidaadid oma kire ja tulise energia suunanud, paraku. Ning selle võimu saamise nimel väärib iga mäng küünlaid. Ka selline mäng, kus kõrvetab.

Meedia on sellesügiseste valimiste aegu olnud suhteliselt mõõdukas, või vähemalt on püütud olla. See on üldise meedia kolletumise tendentsi taustal positiivne märk. Ehk on see märk küpsusest ja viljakusest? Looduses tähendab kolletumine seda, vili saab salve, tööde tulemused saavad nähtavaks ning me isegi oleme saanud jälle aastakese võrra kogenenumaks, küpsemaks.

Kollast värvi on ka kõdu. Lagunev ja lehkav hukk meie looduses. Jah, paraku on nii, et asju saab vaadata mitme kandi pealt. Ja võta sa kinni, mis see õige on. Kõdust saab sõnnik, ja reegline oleme me seda meelt, et see ei ole päris see, mida me oma töö ja elu tulemusena tahaksime näha. Kuid kas see kõdu ongi nii halb? Lennart Meri ütles kunagi: “Seis on sitt, aga see sitt on parema tuleviku sõnnik.” 

Seega, kena kolletumist kõigile, ja muide, kas te teadisite  kolletamise  päeval soovitatakse midagi kollast selga panna, või siis rinda kollane puuleht, soovitatakse ka küpsetada midagi kollast – no näiteks kõrvitsa pirukat, tarkusetera ja mõnusaid mõtteid annab ka see, kui paned kollased lehed suure raamatu vahele – aitab talve üle elada ja hoiab lugemise järge. Soovitatakse ka kollast ajakirjandust vältida ja vaktsineerida end kollatõve vastu.

Kui tõsiselt me seda kõike nüüd eile järgisime, polegi vast oluline, aga väheke kolletumist päikesevaesel ajal, tundub, et võiks ju olla vahel ikkagi.