Wednesday, October 2, 2013

BP sündroom ehk kellele jääb viimane sõna ja kust tulevad augud

Nõuka ajal ringles rahva seas üks natuke rõve laul: "Olen vaene Venemaa kolhoosnik, täisid täis ja ilma püksata..." Mul on nüüd selline tunne. Et vat olengi.
Mis siis juhtus? Juhtus see, et üle hulga aja (puhkus ja töötu kaunis elu) pidin jälle saama palka. Kõik oli kena kuni palgapäeva õhtul kella kuue paiku lahkusin töölt ja tahtsin autot tankida. Sõitsin lähedal asuvasse tanklasse ja tankisin ja hakkasin maksma, aga kassanaine ütleb mu pangakaardiga suhtlemise järel, et teie pangaarvel ei ole piisavalt raha....No kuidas pole? Täna oli just palgapäev? Ei ole jah, ütleb tema. Õnneks olid mul mõned eurod sularaha taskus, päästsin sellega ennast bensukast pantvangist välja (sic! hoidke alati mõned rahad oma taskus, sest iial ei tea...)
Läksn siis õhtul üheksa paiku taas ostma (tööpäeva lõppedes), lähedal asuva kauabakeskuse juurde, kust minu pank seina seest ka raha annab ja igaks juhuks kontrollisin enne kui uuesti ostlema läksin.... Bensuka naisel oli jummala õigus, mida pole, seda pole, raha nimelt. Jäi ka kaubakeskuses käimata ja läksin murelikuna koju.
Hommikul saatsin oma tööandjale mureliku kirja, et kas ma siis nüüd üldse enam töö eest palka ei saa, sest mailile polnud tulnud ka rahandusest teadet, mis iga kord varem koos palgaülekandega tuli?
Murelikud kolleegid asusid asja uurima, ja selgus, et kogu meie tööka kollektiivi palk oli läinud pankadesse juba palgapäeva lõuna ajal... uurisime asja edasi, pank kinnitas ka et juba kella ühe paiku olevat see raha minu kontol olemas olnud. Nojah. Järgmise päeva hommikul juba oli ka ja ülekande kuupäev oli ka ikka see õige palgapäev. Aaga, miks siis ikka palgapäeva õhtul oli auk? Kust tulevad sellised augud? Kes neid tekitab pangaprotsessidesse? Ja kes siis lõpuks on loll?
Nojah, vaadates temaatikat vähe laiemalt, ma pole Eesti Vabariigis seda veel kogenud, et näiteks bürokraadid, politsei, pangad, bossid, poliitikid kunagi eksiksid (BP sündroom?). Tõepoolest ei ole. Nendele institutsioonidele jääbki alati viimane sõna ja sina, kui sa seal siis hakkad oma asja ajama ja selles labürindis kaevama, või mis veel hullem, kaeblema, siis jääd kohe eriti lolli olukorda: oled ise süüdi, oled eksinud, miks sa siis teisiti ei teinud, sul on luulud.... ja nii see lihtne inimene, "vaene Venemaa kolhoosni, täisid täis ja ilma püksata" siin maailmas kõigevägematega koos peabki eksisteerima. No ma usun, et mu tööandja ikkagi tõesti selles olukorras tegi seda, mida ta väitis et ta tegi, ja tõenäolislet ka pangas mingid protsessid ikka kulgesid nii, et lõpuks see rahake mu pangaarvel oli. Aga sellegipoolest on mul küsimus, et kust sellised augud tulevad, et kuidas sellised augud on võimalikud? No muidugi on ka võimalus, et see tõesti on minu luulu, aga ikkagi, miks ma siis bensiini ei saanud ja miks seejärel veel mitu tundi hiljem oli null minu pangakonto summa? Ei ole omast arust väga vandenõuteooriate lembene inimene, aga vahel mulle tundub, eriti kui kuskile tekivad kummalised mustad augud, et kuskil siiski on mingid salapärased ja müstilised jõud, mis lihtsat inimest kollitavad. Sest ega ju BP sündroomi kandjad kunagi midagi valesti ei tee. Või olen mina lihtsalt loll...

2 comments:

Elviina's blog said...

No ma arvan, et kui inimesed ongi toiminud õigesti, siis kogu see süsteem toimib ju arvutitega, arvutid on aga väga "salapärased" ja see, et ühest pangast raha läheb teise panka võib kesta siin Soomes isegi 3 tööpäeva. Heal juhul saan siit teha ülekande Eestisse ja on kohal sama päeva õhtul. kuid siin ühest pangast teise kestab mitu päeva. Isegi ei püri otsima loogikat. Kergem ongi opereerida kreeditkaartidega.

enetimm said...

Ma ise kasutan ka peamiselt krediitkaarte, ja pangatöötajana, küll teistpool ookeani, arvan, et süsteemis, mis sidus tegelikku pangaseisu pangamasinatega ja deebetkaardiga, oli mingi viga. Juhtub siingi seda, enamasti hästi lühidalt kord päeva jooksul, kuid mõnikord ka arvutiviperuste tõttu, ka pikemalt :-) Aga kes seda tunnistada tahab ;-)