Lehmakauplemisest ja põrsa kotis ostmisest

Sügis käes ja erinevates Eestimaa paikades kenad sügislaadad käimas: sibulat ja leiba, kanepiõli ja kala, kodus suitsutatud sinkidest rääkimata. Peipsist Tallinnani, idast lääne, põhjast lõunasse: Eesti näitab oma sisukamat poolt stiilselt ja soojalt. Kui peale satud ja ära tabad, kus midagi põnevat juhtumas.

Samal ajal käib ka üks teine laat, juba mitu nädalat. Lubaduste laat, milles lehma hind on ebaselge ja põrast kotis, mida müüakse, pole eriti veel näinudki. Või kui keegi on ka näind, siis on see selline lahjavõitu olnd: ruigab küll, ja roojab ka, aga muud asja nagu eriti polegi. Jah, valimised ja poliitlaat on selle aasta kaunil ja soojal suvel Eestimaal avalikku ruumi täitmas ning tuleb tõde tunnistada, et jällegi üsna häälekalt antakse lubadusi ja keelitatakse mesijutuga. Valimispropaganda on läinud teravamaks, show’d tehakse ka – Tallinnas näiteks – iga teejuppi avatakse ja värskelt asfalteeritud platsi promotakse, rääkimata sellest, et lennumasinaid konkurendi akna taha lennutatakse. Palagan on saanud meie kaasaegsete valimiste lahutamatulks osaks. Sisu osas on endiselt küsimärgid.

Sestap ongi meel natuke mõru, et kodumaised sügislaadad on kohati küll rahvarohked ja kui juhtud õigel ajal info kuskilt toimumiste kohta leidma, siis on hästi. Aga suurem häda on selles, et sisulised sõnumid on uppunud poliitilise palagani massi. Sisu ei leia enam üles, sest meedia teeb uudiseid tsirkusest selle asemel, et rääkida sisust. Meedia promob palagani selle asemel, et väärtustada tegelikku Eesti asja.

Jah, öeldakse küll, et valimised on olulised, et me saame seal oma demokraatlikke vabadusi ja õigusi realiseerida. Tõenäoliselt saamegi, aga kas just niimoodi, kui see praegu juhtub? Kas see ikka on see tegelik Eesti sisu, mis poliitilisel maastikul praegu ilmet kujundab? Mis on Eesti sisu, tegelikult? Ja kuivõrd meie poliitika seda sisu sisukamaks teeb või esile tõstab? Tahaks, et me hakkaks nende asjade üle sisuliselt juurdlema. Võiks ju? Eesti on seda väärt, et oma sisemine ilu püünele tõsta ja lehmakauplemine ja põrsaste kotis ostmine ära unustada?

Ja muideks, kas te teate et lisaks kõigele muule maitsvale ja mõnusale, mis sügisene Eestimaa oma inimestele annab, on Pärnu Uue kunsti muuseumis maailmakuulsa kunstniku Dali tööd nähtaval. Ilma igasuguse trügimise ja järjekorrata. Lihtsalt nii ongi. Mida kõike me Eestimaalt täna veel võime leida, kui poliitpalaganist mööda suudame vaadata ja sisu oskame otsima hakata!