Verbaalne elegants

Pole olemas paremat asja, kui oskus midagi elegantselt teha. Ka eksida. Või siis midagi ekstravagantselt õiget asja valmis saada. Elegantselt.

Eelmisel nädalal pidin tegema abstrakti ühe sügisese  konverentsi jaoks. Teemaks intelligentne suhtekorraldus.
Mõtlesin kaua, et mis asi see siis oleks. See intelligentne suhtekorraldus. Ja kuidas see erineks näiteks professionaalsest suhtekorraldusest. Kas erineks?

Ja arvan, et välja mõtlesin. See on just nimelt verbaalne ja mentaalne intelligents eelkõige. See kuidas me asju sõnastame, milline on meie mõtteviis. Kuivõrd meie maailmavaade on intelligentne ja teistega, erialases keeles siis erinevate siht ja sidusrühmadega, arvestav. Nendega suhtlemisel konfrontatsiooni ja vastuolu vältiv, kuid samas konstruktiivne. Grunig on sellest muideks kirjutanud. Justnimelt sellest maailmavaatelisest poolest suhtekorralduse töös. Ja see ei tähenda libekeelsust ega niisama pläma ja udu ajamist. See on maailmavaateline asi.

Eelmisel nädalal magistri sisseastumise katsetel panime kandidaadid omavahel simulatsiooniolukorras väitlema. Ja milline ilus mäng mõnel välja tuli, kui jõuti konsensusele. Tegelikult ka. Läbi verbaalse elegantsi. Ei jää üle muud, kui tahta, et meie inimestele seda rohkem õpetataks. See on osa meie kultuurist, meie ühiskondlikust intelligentsist. Meie võimalus matsirahva staatusest edasi liikuda.