Meie noor ja
seni vaid tubane kass murdis eile maha linnu. Kõik fakti tunnistajad olid
shokis. Kuidas ometi see meie armas kiisukene järsku, nüüd äkki sellise
rõvedusega hakkama saab. See on looduse seadus ja ei saa siin loomariigis juttu
olla ei eetikast ega headest kommetest, kõik käib nii nagu loodus seadnud on.
Inimestega on ka
nii – meie söögilaud ja meelishetked maitsemeele naudisklemiseks on tavaliselt
ja väga sageli seotud sellega, et keegi on andnud oma elu meie mõnude heaks.
Jah, viimastel aastatel on laialt hakanud levima jutud, et me peaksime sööma
õnnelike loomade liha ja maailmas on terved liikumised, mis selle nimel
võitlust peavad, et meie söögilaud, kui see veel elus on, oleks õnnelikult
peetud: õnnelikud notsud, kanad, lehmad... Õnnelikud enne kui nad tapalavale
viiakse.
Viimastel
aastatel on ka üks vana trend uut hoogu saanud – üha enam teadlikke ja haritud
noori loobub liha söömisest eetilistel kaalutlustel.
Ja lõppude
lõpuks, kui me väga muretseme selle pärast, et loomad oleksid õnnelikud, ja kui
me usinasti filosofeerime selle üle, et kuidas loomakasvatust arendada nii, et
kõik tapalavale minejad ennast ikka hästi tunneksid. Siis kes muretseb selle
üle, et inimene ennast hästi ja õnnelikuna tunneks? Siitkohalt on teema arendus
selgelt õudusfilmide temaatikasse. Muidugi, äärmiselt jabur mõttearendus,
iseenesest. Eelpool toodud looduse seaduste vastu argumenteerijate loogikat
kasutades peaks siis hakkama kannibalismi praktiseerima, et keegi võtaks vaevaks
inimeste õnnelikuks olemise eest muretseda. See aga on terve mõistusega
inimestele tõenäoliselt absoluutselt vastuvõtmatu mõttekäik.
Aga teisalt,
loobume sellest otsesest kannibalismi mõttest ja käsitleme teemat natuke
laiemalt, filosoofilisemalt. Kas me ikka oleme tegelikult teinud kõik selleks,
et inimene kui selline oleks õnnelik ja kes peaks võitlema selle eest, et
inimesed oma elu lõpuni õnnelikult elatud saaks?
Inimene kui
selline looduse ahelas, missugune on tema elukvaliteet? Eelmise nädala meedias
oli ka sellest juttu, kuidas vanuritel läheb, kuidas haigetel läheb. Ja avalik
jutt sellest, kuidas meil kõigil, inimestel, tegelikult läheb, kahjuks ei
käsitle teemat, kas me oleme õnnelikud.
Ilmunud 01.05.2013 Saarte Hääles

0 comments:
Post a Comment