Meie ja meedia

Eelmisel nädalal jagati tunnustust ajakirjanikele. Ma ei ole kindel, et paljud seda tähele panid. Samas on ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas ülioluline – ajakirjandusvabadus on üks ühiskonna vabaduse mõõdupuid, demokraatlikkuse, info ja sõnavabaduse alustala.

Eestis on palju diskuteeritud selle üle, et milline peaks ajakirjandus olema. Õhus on olnud etteheiteid nii kolletumise kui kommertsialiseerumise pärast. Nii tasakaalutuse või liigse avameelitsemise pärast. Neid hetki, kus ajakirjanikud oma tööd on hästi teinud ja meedia oma ühiskonna valvekoerarolli on auga täitnud, kahjuks ei märgata. Sest ka sellises olukorras on ikka keegi, kellele kanna peale astutakase või mida avalikkuse ette tiritakse.

Meedia roll on keeruline, selle töö tegijatelt nõutakse professionaalsust erinevates asjades: nad peavad suutma olla täpsed faktides, ja tasakaalustatud oma loo erinevate tegelaste suhtes, nad peavad haarama ühiskonna suurt pilti ja olema kursis detailidega, et aru saada erinevate eluvaldkondade spetsilistide spetsiifilisest erialasest kõnepruugust.

Ja nii nagu igas ametis, juhtub ka meedias, et keegi eksib, teeb vea või paneb midagi valeti leheveergudele kirja. Eksimine on inimlik. Samas oluline on, et inimene siiski tahab oma tööd hästi teha ja teeb ikka ja alati ainult oma selle hetke parima teadmise põhjal ja püüab ikka ja alati juurde õppida ja paremaks saada.

Selle aasta ajakirjaniku tiitli sai legendaarne mees Rein Sikk Eesti Päevalehest. Arvan, et meedia suhtes isegi kõige kriitilisemad ja skeptilisemad inimesed tunnustavad selle mehe tegusid ja tööd.

Ajakirjanduse rolli juurde ühiskonnas tagasi põigates tuleb aga tõdeda, et ka ajakirjanduse tarbimist tuleb õppida, mitte ainult ajakirjanikuks olemist. Tuleb õppida elama meediaühiskonnas, infoajastul, sest aeg on nüüd selline. Tuleb õppida tegema valikuid, mida meediast tarbida, ja tuleb õppida ka seda, mida ise meediasse anda. Vabadus meedias oma valikuid teha on täna suurem kui kunagi varem. Samas on ka meedia täna mõjusam kui kunagi varem – võim ja vastutus, vabadus ja ka kogu meie väärikus jõuab lõpuks meediasse välja. Meie kõigi, nii kirjutajate kui lugejate oma.