Eesti keel ja eesti meel

Eelmisel nädalal esitleti uut sõnaraamatut, kus meie sõnavara perekondadesse paigutatud. Suur ja huvitav töö tehtud ja vaev nähtud ja õnn, et see vaev läbi rahastajate ka kaante vahele saanud. Uudistes uue sõnaraamatu autor mainis, et ta poleks seda tööd saanud teha, kui teda poleks eelmisest töökohast koondatud. Just sellised inimesed, kes vaatama probleemidele suudavad säilitada sisulise professionaalsuse ning vaatamata bürokraatlikele või muudele takistustele suudavad ikkagi mõelda ja tegutseda sisuliselt, on minu arvates meie au ja uhkus. Meie eesti meelsuse kandjad ja meie identiteedi alustalad. Ning selles pole vahet, mis valdkonnas nad tegutsevad. See keeleraamatu tegemine on siin puhas juhus. See tõeline eesti meel ja mote võib läbi inimese, kes alla ei anna ja usub meie olemisse avalduda erinevatel erialades. Tuleb osata vaid ära tunda.

Teine eesti keelega ja meelega seotud uudis eelmisel nädala oli poliitik Toomi väide eesti keele ja rahva väljasuremisest. Kuigi nüüd tagantjärele on igasugu seletusi teemal, mida ikkagi tegelikult öeldi ja mõeldi ja et keegi pani kellelegi sõnu suhu või oli see vastupidi. Midagi pole parata, dzinn on sellegipoolest pudelist välja lastud, ja ma ei tea, kas see jutt nüüd suurendab inimeste toetust poliitik Toomi parteile või mitte, igatahes sisuliselt tuli avalikuks see, mida võib olla on paljud tajunud või mõelnud, et kodakondasus ja eesti keele oskus ei tee inimesest veel ustavat ja lojaalset kodanikku. Ja see, mis inimese meelel on, see seal on, ning jõuga seda ei muuda. Kui ikka hing ja meel ei ole Eestimaaga, siis ei saa seda ka ju vägisi tahta.

Jah, keeleõpe on oluline, kuid meelsuse äratamine on veelgi tähtsam, sest keel ilma meeleta on kasutu, samal ajal kui meelsus ilma keeleta võib olla vägagi olemas. Tean üsna mitut soome või inglise keelt kõnelevat eestimaalast, kel keelega suured raskused, kuid meelsus on nii eesti oma, et vaat et teeb eestlastelegi veel silmad ette.

Sellepärast ma eriti tõsiselt ei muretsegi sellest, et mõned võõrkeeled meie armast emakeelt on muutmas, keelgi on ju arenev ning igal ajastul omad trendid. Lihtsalt, kui meelsusega on kõik hästi, siis keelsus on selle asja taga vaid tehniline võimalus. Muidugi, korrektsus on ka oluline, korrektne keelekasutus, kuid see on lõppkokkuvõttes ainult kasvatuse küsimus.