Käisin sel nädalal mõneks päevaks Lõuna Eestias. Kena ja armas kodune Eestimaa oli. Põllud rohetasid, taevas sinetas ja konnad andsid tiigis sellist kontserti, et tahtis kõrvakuulmise ära võtta, lisaks linnud, va lärmajad.Metsarajad aga olid täis tigude koosolekuid, nii et inimese jalal oli seal keeruline astuda ilma, et kellegile otsa ei satuks.
Lõhnavatest sirelitest, ja muudest õitsevatest rääkimata. Loodus oli sõbralik ja soe, mis sest et vihma tibutas ja tuul oli ka päris olemas ning kui teda polnd, kiusasid sääsed.
Aga selle ilusa kevadise Eestimaa idülli rikkusid sildid. Eravaldus siin ja eravaldus seal ja eravaldus kolmanda metsatuka juures. Ja kõikides eravaldustes kurjad koerad hirmutamiseks ka kirja pandud...
Mõtlesin siis, et jah, eestlane on hakanud oma eraomaniku staatust armastama, kuid mõnes muus riigis, kus ammu eravaldused olemas, ikka nii kurjad sildid rahvast hirmutama pole pandud. Või on see siis lihtsalt naabritevaheline väike väljanäitamine, sest majapidamise rahvas, kelle juures peatusin, hoiatasid küll, et ma mitte oma kepitatsamise ajal naabrimehe tee peale ei juhtuks. No ei saaju ometi olla nii, et päise päeva ajal inimesed ühe või teise raja peale ei tohiks sattuda? Kus siis on meie igamehe õigus? Kus siis on see sõbralik ja heatahtlik eestlane, kes ligemisel oma teed mööda ikka vahepeal astuda võiks lubada. Ega see seda teed ju rohkem kuluta, kui ma sealt korra läbi kõnnin, veel vähem - ma isegi ei segaks pererahvast ega piiluks nende elamisse, lihtsalt naudiks loodust ja tatsaks mööda teed järgmise krundini...
Lõhnavatest sirelitest, ja muudest õitsevatest rääkimata. Loodus oli sõbralik ja soe, mis sest et vihma tibutas ja tuul oli ka päris olemas ning kui teda polnd, kiusasid sääsed.
Aga selle ilusa kevadise Eestimaa idülli rikkusid sildid. Eravaldus siin ja eravaldus seal ja eravaldus kolmanda metsatuka juures. Ja kõikides eravaldustes kurjad koerad hirmutamiseks ka kirja pandud...
Mõtlesin siis, et jah, eestlane on hakanud oma eraomaniku staatust armastama, kuid mõnes muus riigis, kus ammu eravaldused olemas, ikka nii kurjad sildid rahvast hirmutama pole pandud. Või on see siis lihtsalt naabritevaheline väike väljanäitamine, sest majapidamise rahvas, kelle juures peatusin, hoiatasid küll, et ma mitte oma kepitatsamise ajal naabrimehe tee peale ei juhtuks. No ei saaju ometi olla nii, et päise päeva ajal inimesed ühe või teise raja peale ei tohiks sattuda? Kus siis on meie igamehe õigus? Kus siis on see sõbralik ja heatahtlik eestlane, kes ligemisel oma teed mööda ikka vahepeal astuda võiks lubada. Ega see seda teed ju rohkem kuluta, kui ma sealt korra läbi kõnnin, veel vähem - ma isegi ei segaks pererahvast ega piiluks nende elamisse, lihtsalt naudiks loodust ja tatsaks mööda teed järgmise krundini...
Posts
0 comments:
Post a Comment