Just praegu - veidi enne uue töönädala algust, tuli mu virtuaalsesse koju 20 000-s külaline. Pole seda blogi väga aktiivselt pidanud - iga päev ei kirjuta. Ja tavaliselt tulevad jutud siia blogisse mu teise, oluliselt isiklikuma blogi kirjutiste peegeldusena. Kuid mitte köiki kirjutisi ei peegelda ma siia, vaid Soome ja sealse elu-oluga seotud möttekesi ja juhtumisi, ainult.
Kuni eilseni oli ka kommenteerimine vaba köigile, ka anonüümsetele sönavötjatele, ja mu virtuaalses kodus uudistajad on olnud siiamaani kenad ja respekteerivad. Olin juba arvamas, et sotsiaalse meedia kasutamise kultuur Eestis on muutunud vörreldes möne aasta tagusega. Vb olla ongi muutunud, kuid vaid kindlalt nende inimeste seas, kel selles vallas on rohkem kogemusi ja kontakte suure maailmaga meie ümber.
Eile kogesin, et siiski on veel üksikuid inimesi, kes arvavad, et blogid on nagu avalik päevalehe netiväljaanne, mille kommentaariumi vöib ka peldikuseinana kasutada, kui rumal blogipidaja on kommentaariumi söbralikult avali jätnud.
Jah see on hoiakute ja suhtumiste küsimus. Blogi on selle omaniku virtuaalne kodu, virtuaalne ruum, kus kehtivad tegelikult samad reeglid, mis iga inimese päris kodus. Kui omanik on külalislahke ja jätab ka vöörastele vöimaluse tulla külla, et koos oleks huvitavam, siis ei tähenda see seda, et sa vöid teise juurde külla minnes seal matslikult käituda.
Oskus eristada avalikku ja avatut on oluline oskus. Ei pea körgeid ja kaugeid koole läbi käima, et sellest aru saada. Avatus ei tähenda alati avalikku ja avalik ei pruugi olla avatud... Mötlemise koht, kui keegi viitsib möelda. Kuid vöiks ju. Mötlemine on arendav mötlejale ja kasulik ühiskonnale...
Kui mu maailmavaade ja suhtumine on avatud, siis ma töepoolest tüürin avalikkuse poole, kuid avalikkusesse jöuan ma alles siis, kui mu avatuse tulemusel tekkivad tähendused on avaliku huvi objektiks... paradoks? Jah. Elu ongi täis paradokse ja elust arusaamiseks tuleb nende pisiasjade kallal vaeva näha, intellektuaalselt.Seniks, seilame blogiruumis, mis on uut sorti avalik ruum, ruum kus vöim ei ole enam hierarhiate tipus vaid hierarhia alumisel astmel - vörgustikes. Ja see on oluline muutus. See annab avalikule ruumile hoopis teise tähenduse - avalik ruum ei ole enam ühe vöi kahe domineeriva idee säramise paik, vaid ideede paljususe kohtumiskoht. Üsna suur sammuke täiesti uue maailmavaate poole, muideks. Ja selles maailmas ei ole avalik huvi alati enam öigustuseks, et kellegi avatud ruumi intellektuaalselt laamendama minna... Avaliku ruumi tähendus on muutunud ja avaliku huvi tähendus on muutunud... Kes mind ei usu, vöib vahelduseks treenida oma aju ka Castellsi lugemisega, näiteks...
Just praegu - veidi enne uue töönädala algust, tuli mu virtuaalsesse koju 20 000-s külaline. Pole seda blogi väga aktiivselt pidanud - iga päev ei kirjuta. Ja tavaliselt tulevad jutud siia blogisse mu teise, oluliselt isiklikuma blogi kirjutiste peegeldusena. Kuid mitte köiki kirjutisi ei peegelda ma siia, vaid Soome ja sealse elu-oluga seotud möttekesi ja juhtumisi, ainult.
Kuni eilseni oli ka kommenteerimine vaba köigile, ka anonüümsetele sönavötjatele, ja mu virtuaalses kodus uudistajad on olnud siiamaani kenad ja respekteerivad. Olin juba arvamas, et sotsiaalse meedia kasutamise kultuur Eestis on muutunud vörreldes möne aasta tagusega. Vb olla ongi muutunud, kuid vaid kindlalt nende inimeste seas, kel selles vallas on rohkem kogemusi ja kontakte suure maailmaga meie ümber. 
Posts
2 comments:
Tere! Kas mina olin kahekümnetuhandes:)Olen selle blogi(ja tema sõsarblogide) sõber juba mõnda aega, avastasin ta peale "Minu Soome" lugemist. Selle raamatu kohta jäi küll pikem arvustus või jutt kirjutamata, aga igatahes oli tore ja kosutav lugemine. Blogi on sõbralik, lahke, natuke naljakas, kerge, ilus (vo liiga edev sõna, no armas, ma mõtlen kujunduslikku või (foto)kunstlist külge), vahel veidi moraalitsev... mÖnus- vahva kaaslane. Nii et jõudu ja Karuemale tarmukat(edasi)tatsumist!
tähh kenade sönade eest! ma ei tea, kes oli see 20 000-s, sest köik ei jäta ju endast märke maha... aga kui olid (kui ise seda tähele panid, et tuli 20 000), siis on töesti vahva!
eks iga blogi on oma omaniku nägu, nii nagu kodudki on meie nägu ja eks see väike moraalitsemine käib emade ja öpetajate ametiga kaasas... mul on ka hea meel, et nii vahvaid kaasaelajaid mul blogidesse on tulnud!
Post a Comment