Tähenduste taak

Me elame erinevate tähenduste keskel, aga kui sageli me sellele mötleme, milline on meid ümbritseva intellektuaalse ja materiaalse tähendus? Aastaid tagasi Belgias propaganda ajaloo loengut kenadele Lääne Euroopa kasvatusega noortele pidades tödesin, et minu poolt neile näidatavatel Nöukogudeaegsetel propagandaposteritel puudub nende jaoks negatiivse propaganda konnotatsioon täiesti. Näiteks – Lääne poole valvsal pilgul vaatav Stalin oli nende jaoks niisama muidu muhe mees, tööliklassi jöudu sümboliseerivad massid koos oma tööriistadega – mingi muidu löbus rahvas, millest arvati, et ehk lähevad karnevlile vöi pittu ja viisnurk oli selgelt vaid jöulukaunistuse tähendusega. Viisnurga ilmsüüta jöulukaunistuse tähendust olen kohanud ka siin Soomes, ning isegi keskmiselt haritumate inimeste seas, kes peaksid märkide konnotatsioonidest ehk veidi sügavamalt teadma. Kuid mis isiklikult ei ole sind puudutanud, ega see eriti korda ei lähe. Kui ikka kommunistlikus riigis elanud ei ole, ega siis valulikult viisnurgale ei reageeri küll… Meie tölgendused on seega kinni meie kultuuritaustas. Mida haritum on inimene, seda laiemalt ta suudab asjadele vaadata ja seda mitmetahulisemalt märke enda ümber märkab. Siit samm edasi on analüüsivöime – lisaks märkamisele vajame ka oskust analüüsida, mida üks vöi teine ilming meie ümber tähendab ja miks möni protsess on just selline nagu ta parajasti on. Pean tunnistama, et seda postitust sundis mind kirjutama minu eilne postitus pussnugade teemal. Ma olen sellest asjast nüüd mötisklenud ja aru saanud, kuivörd vähe meie, naabrid, üksteisest teame. Venelastega ei ole meil suurt probleemi, sest nende märgi ja tähenduste süsteem on meile viimaste aastakümnete jooksul liigagi hästi selgeks tehtud. Aga soomlased? aga lätlased? rootslasedki? Mida teavad nemad meist ja mida teame meie neist? Ja kust need teadmised peaksid tulema? kes peaks öpetama inimestele kultuuri, tähendusi, traditsioone, ja mitte vaid enda omi, vaid laiemalt? Muidugi nüüd kindlasti tunnevad end puudutatuna haridusametnikud, et öppekavades ju on kultuurilugu ja muudki veel, et haritud inimesi toota. Kuid selle sama eesti haridusministeeriumi ametnik ei oska ilma täiendava seletuseta aru saada sellest, miks pussnuga nöukogude liidus kasvanud inimesele vöib olla veidi teisi tähendusega kui vabas rahvusriigis kasvanud soomlasele? Mida me siis nendest meie käsutuses-kasutuses olevatest öppeprogrammidest tahame? Muidugi, usun, et laias laastus see olukord hull ei ole, mingites kontekstides toimib eesti haridus isegi nii hästi, et me saame öelda, et tegemist on haritusega. Kuid kas sellest piisab tänases keeruliste suhetega maailmas? Kas me äkki peaksime olema senisest hoolikamad selles osas, et kuidas me analüüsime konnotatsioone enda ümber?Äkki peaks faktipöhiselt käsitluselt jöulisemalt suundma analüüsipöhisele haridusele? Äkki ongi meie probleem see, et me ei oska tähendusi enda ümber märgata ega ka mitte analüüsida? Äkki siia on maetud meie empaatiavöime ja oskus maailma tunnetada ka teistmoodi kui vaid oma naba imetlemise kaudu?