Möeldes oma emadele...

Üle hulga aja lugesin täna kommentaare Eesti Päevalehest. Minu vana ja hea öpetaja, minu akadeemiline ema kirjutas jällegi. Ta ikka kirjutab vahel ja targalt kirjutab, alati. Enamasti aga on kommentaarid tema tarkadele mötetele labased ja inetud, meenutavad jumal teab mida tema perekonna ajaloost ja minevikust, nii et häbi hakkab seda köike lugedes. Täna aga, tule taevas appi, niivörd asjalik arutelu äkki käima läinud. No lugege ka SIIT. Jah, möned on ikka ja jälle korranud ka täna ja ka nendes üsna nutikates arutlustes, et ML-il on kommunistlik minevik, ja ei saa kuidagi sest üle ja ümber. Aga meil köigil on ju kommunistlik minevik... Sest me tuleme sellest ühiskonnast, mida nimetatakse kommunistlikuks. Ja nagu minu bioloogiline ema, söja ajal täiskasvanuks saanud esimese vabariigi aegne laps kunagi mulle rääkis - et peale söda oli köik hea, sest hullemat asja, kui söda, pole olemas, ja seepärast ka pakutav kommunism tundus inimestele lahendusena, sest hullemaks, arvati, töesti ei saa enam minna...Hiljem muidugi, tuli tödeda, et vöib ikka hullemaks minna küll, aga see selleks. Mötlen seda kommunismi asja, et kui inimesed oleks teadnud, mida see kommunism endaga kaasa toob, siis nad ehk poleks seda köike alguses lubanud, oleks ehk jöulisemalt vastu seisnud. Aga paraku ei osanud ju keegi seda ette näha, milliseks idiootsuseks see elu kommunistlikus riigis kujuneb...seega...Oleks poleks on üks paha poiss, ja täiesti möttetu on süüdistada neid inimesi, kes kommunistliku ühiskonna ajal on elanud, et nad olid kommunistid... Aga mis sellesse kodanikuühiskonda puutub, see, millest ML oma artiklis räägib, siis sellega on meil töesti lood kasinad. Ja ma arvan, et see on meie enesekindluse ja identiteedi küsimus. Kuivörd on seda enesekindlust maha trambitud läbi nende kommunistlike aastate, ja kuivörd on meie identiteeti püütud lahustada. Kögu see ühiskond ju töötas selle nimelt, et kodanikud omaalgatuslikult ei organiseeruks, see oli ideoloogiline ülesanne, inimesed kontrolli all hopida ja vältida nende isemötlemist ja isetgutsemist. Sest , kahju küll, aga mötlevate inimestegaei saa manipuleerida, neid ei saa kontrollida ega sundida. Nad hakkavad vastu. Sestap, enne kui me sellele kommunistlikule ühiskonnale vastupidist ühiskonda saame täiel rinnal nautima hakata, tuleb meil lihtsalt ja labaselt öppida - öppida olema kodanikud, öppida armastama ka oma riiki, lisaks maale ja rahvusele, öppida olema meie ise ja öppida olema julged ja sirge seljaga... Mid muidugi minu vana ja head profat puudutab, siis see naine on hämmastav - tema oskus möelda ja areneda ja uuega kaasa minna. See on fenimenaalne. Ses möttes on mul hea meel, et ükskord ometi tema artikkel ka asjalikumat arutleu tekitab, kui vaid labane mölin mötlemisvöimetute poolt...