Saturday, August 23, 2014

Kui meedia on JOKK kultuuri lipulaev, siis kes üldse siin riigis eetika eest peaks seisma?

Sattusin eile olukorda. kirjutasin siin blogis ja mõne aja pärast olid Delfi "laiskloom toimetajad" (kes ise ei suuda ajakirjanduslikku sisu toota, vaid luusivad ringi kus iganes, et siis teiste arvelt oma kanalile klikke teenida) üles nokkiunud mu jutu ja selle omavoliliselt publiku rahva häälde üles riputanud. Juriidiliselt pole mul millegi üle poriseda, avalik tekst ja avalik kasutus, koos viitega. Aga eetika aspektist on mul poriseda küll: esiteks, kui sa teise inimese asju kasutada tahad, on viisakas enne küsida (Postimees näiteks küsis), teiseks, kui sa teise inimese teksti kasutad, siis pead olema korrektne, ja mitte kontekstist endale vajalikke sõnu või lauseid välja nokkima - kui sa seda teed, siis sa manipuleerid ja pole oluline, kas sa teed seda tahtlikult või lollusest. See on inetu nii ja teistpidi. Ehk siis, Delfi käitus nagu Eestile viimastel aastatel kombeks, tõelise JOKK mehena.

Selles kontekstis on mu tõsine küsimus, kui meedia JOKKitab, siis kas neil on olemas sotsiaalne legitiimsus või moraalne õigus teiste JOKKE hukka mõista? Meedia roll ühiskonnas on olla valvekoer, aga kui see valvekoer ise varastab ja vorsti nimel on nõus milleks iganes?

Pärast eilset olen väga veendunud, et Delfi ja teised sealsed (sellised) ei tohiks enam kunagi kedagi JOKKi praktiseerijat kritiseerida ega liistule tõmmata, sest nad ise on vägagi JOKK kultuuri edendajad, kes ei tea eetikast, viisakusest ja muudest taolistest asjadest, või ei taha teada. Intelligentsusest rääkimata. Ja manipuleerimine ja vusserdamine raha teenimise nimel käib selle kõigega kaasa. Klikid toovad ju raha meediakanalile :) Ehk siis, pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad, ja siis küsivadki inimesed kommentaariumides, kas me sellist JOKK Eestit tahtsimegi...

Muidugi selle kommentaariumiga on veel täitsa omaette lugu. Delfi ja Päevaleht on viimasel ajal hoogsalt sõdinud nn peldikuseina fenomeni vastu meie meediaruumi kommentaariumis. Omamoodi püha sõda ja esmapilgul väga õilis. Aga asjal on ka teine tahk: roojatakse ikka sinna, kus selleks koht on loodud, peldikusse. Kui meediakanali tekstid on suuremas osas nn peldikutekstid (no lugege neid klikitootmiseks tekitatud arendusi, mis tunne teil tekib?), siis peavadki ju kommentaarid olema pasased ja kusiselt nõretavad. Keskkond tekitab selles keskkonnas toimimise ja käitumise reeglid. Kas te olete mäganud kedagi kunagi ilusas ja esteetilises kohas nurka sittumas? Ei ole, sest ilus ja puhas ja esteetiline keskkond muudab ka seal viibivad inimesed paremaks, ilusamaks, eetilisemaks (esteetilisemaks).

Seega, seltsimehed meediakontsernide juhid, selle asemel et kommentaatoreid hurjutada ja kontrolli alla tahta, peaksite hoopiski iseenda üle artlema, et kas teie kanal on peldik või ei ole. Ja kui te jõuate järeldusele, et EI OLE, siis ei tohiks te ka klassikalise sitaveski printsiibil JOKKI praktiseerida. Vaid peaks püüdlema ilusaks ja viisakaks ja ausaks, tõeliseks ühiskonna valvekoeraks (selle sõna kõige õilsamas ja ilusamas tähenduses) olemise poole. Aga niikaua kui te pole endale selgeks teinud, kas te olete palee ballisaal või peldik, pole ka mõtet avalike rahvaarvajate üle nuriseda. Inimestel on ju vaja kuskile oma väljaheited (ja väljaheited, nagu te teate on organismi ainevahetusprotsesside tulemus, seda ei saa keelata) laotada ja kui te olete selleks peldiku ehitanud, siis sinna kakale minnaksegi :)
Vat selline lugu siis. (pilt Postimehest)


1 comments:

Karuema said...

Delfi Publik vabandas mu blogiteksti loata kasutamise pärast, mis on igati kena ja armas neist, ja annab lootust, et kõik ei ole siin ilmas veel hukas. kuid see ei tee paraku probleemi olematuks. selleks korraks rahu maapeal, eileöhtune manipulatsioonishedööver olevat kustutatud.