Vaatasin täna hommikul ajalehti ja jäin mõttesse. Tõepoolest, kuidas me konstrueerime oma tegelikkust, kuidas me konstrueerimine oma väärtusi ja põhimõtteid...? Eile oli Tallinnas kaks sündmust, kus mõlemas osalesid Ilvesed - T-H Ilves Tallinna Ülikooli rektori inaugureerimisel ja Evelin Ilves oma fotonäituse avamisel, ilusalongis. Meedia fikseeris mõlemad üritused, kuid nende rasksusekese ja tähelepanu osutamise jõud oli täpselt vastupidine - Evelini üritus sai lehte olulise ruumi, lisaks pildigalerii, kui T-H ilvese sõnavõtt hariduse teemal, seda ei peetud üldse avaldamise vääriliseks. Rektori ametivande üritusest oli näiteks Postimehe paberlehes väike uudisnupuke vaid (ja seda uue rektori esituses), presidendi sõnumist aga ei nokitud üldse miskit avalikuks esituseks. Me oleme oma väärtushinnagutega jõudnud sinnamaale, kui presidendiproua ilusalongi üritus ona tähelepanuväärsem, kui presidendi sisuline sõnum hariduse teemal. Ja kuigi Evelini fotonäitus oli heategevuslikul eesmärgil, oli selles ikkagi suur annus edevust ja poosetamist, ja ostjatepoolset enesepresenteerimist (Kilk ostis kohe kaks fotot jne). Meie maailm on äraspidine, kui rõhuasetused on sellised. Oleks oodanud, et presidendiproua toetab presidenti haridusteemalisel deklaratsioonil, mitte vastandumist ilusalongi kommertsmaigulise promoga. Kas selline ongi Eesti sisu?
Thursday, May 12, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
5 comments:
ma küll ei leia, et presidendiproua oleks süüdi selles, et ajakirjandus valib kajastamiseks tema, mitte ta abikaasa ürituse. oleks ju jabur, kui evelin peaks neil päevil, mil toomas hendrik midagi teeb, vaguralt kodus passima.
tegelikult ma ei saa hästi aru, miks me presidendi abikaasa tegudega kunagi rahul ei olda. küll on ta liiga paks, siis jälle teeb liiga palju sporti ja on liiga ilus ja edev.. no kindlasti mitte edevam kui kes iganes teine. miks ei võiks ta pilte teha ja neid heategevuslikel eesmärkidel müüa? tervislikud eluviisid, puhas toit ja selle promomine ning laste aitamine on mu meelest väga sobilikud valdkonnad riigipea naisele. presidendi naine võiks kindlasti olla pigem aktiivne tegelane, mitte mingi käpik, kes ainult oma mehe käevangus rahva ette ilmub.
see kirjutis ongi meediakriitika, mitte Evelini kriitika
hm, no ma lugesin välja, et evelin oli edev ja poosetas ning oleks pigem pidanud presidendiga tema üritusele kaasa minema või enda üritust samal päeval mitte tegema.
hehe, eks välja võib lugeda igasugust ja lisaks sinu tõlgendusele on sellel lool kindlasti veel üsna mitu erinevat tõlgenduse võimalust. ja Evelin on kindlasti edev ja oleks võinud oma abikaasaga mitte konkureerida tõepoolest, kuid mitte see pole peamine. peamine on see, et meedia konstrueerib meie tegelikkuse ja paraku see, millised sõnumid kui palju meedias ruumi ja tähelepanu saavad, see on meedia otsustada. ja minu arust need otsused on kiivas, väärtushinnangute rakursi alt. ehk siis - väärtushinnangud on kiivas.
Väärtushinnangud ongi kiivas. Mass tahab lihtsat lugemist ja ajakirjanikud seda pakuvad. Selleks, et teha sisukat ja tõsist ajakirjandust, tuleks pidevalt peale maksta. Vist oli see Ilmar Raag, kes kunagi ütles, et Õhtuleht ja Reporter muutuvad ühiskonna peamisteks mõjuagentideks. Ja nii ongi. Selleks, et sellest mülkast välja tulla peaks ajakirjandus tajuma oma missiooni ja püüdma kuidagi balansseerida sisuka (vähe lugejaid) ja sisutu (palju lugejaid) vahepeal. Aga kes see viitsib kui saab lihtsamaltki läbi :(
Post a Comment