Thursday, March 25, 2010

Allaheitlikkus Soome moodi

Juba mönda aega juurdlen ma ühe fenomeni üle, mida päev päevalt üha enam Soome ellu süvenedes olen hakanud mötlema ja tähele panema. Nimelt, mulle tundub, et soomlased on äraütlemata allaheitlikud teatud olukordades. Ja need olukorrad on tavaliselt seotud suhtumises ülemusse, tugevamasse... Kuidas see väljendub? Noh näiteks nii, et seljataga kirutakse ülemust nii kuidas jaksatakse, aga ees tehakse hea nägu ja visatakse nalja ja vöetakse köik pakutud palad alandlikult vastu. Mitte keegi ei lahku olukordadest sirge seljaga endale ja oma kriitikale kindlaks jäädes. Silma ees toimub töeline metamorfoos.

Mulle tundub, et sarnane joon on ka Soome elus laiemalt - näiteks poliitikas. Kas te olete kunagi mönda soome poliitikut kuulnud radikaalselt söna sekka ütlemas vöi oma arvamust avaldamas? Mul ei tule praegu küll meelde... Ikka on Soome avalikud väljaütlemised olnud sellised pehmed ja liberaalsed ja leppivad...
Aga kui sa oled vastakuti sama taseme inimesega, siis vöib asi väga nugade peale minna, siis ei ole sellest pehmest ja leppivast soomlasest enam midagi järel... Äkki siin ongi see suur saladus, miks Soome on läbi ajaloo nii osavalt laveerinud, nii hästi köikidega söber olnud ja löppkokkuvöttes mingis möttes siiski iseendaks jäänud?

2 comments:

Anonymous said...

Soomlane on hea näitleja... Ega ta ole kunagi Venemaa keisriga samal arvamusel olnud, aga kui teeb sellist allaheitlikut nägu, siis saab ise paremini hakkama.

Näiteks see oma raha saamine. Ôelti keisrile, et see Venemaa raha on meie jaoks liiga suur ja imeline, vajame midagi väiksemat kui oleme siin Soomes nii väiksed ja vaesed. Ja nii tuligi oma raha, markka, Soomele juba Veneajal!

Anonymous said...

Nukker on et samasugune nn "jobustumine" on vaikselt ka üle lahe lõunakaldale jõudnud.
Täna just oli ühe TTÜ professoriga arutelu, et viimase kahe aastaga on asjalikke ja tegusaid inimesi väga väheks jäänud.