Kuri kodanik ja head poliitikud, kaasaegne kunstmuinasjutt

Elas kord üks ilus ja kena poliitik. Ta oli örn ja hooliv ja täis tundeid oma maa ja rahva vastu. Mida köike ta oma inimeste jaoks soovis ära teha - organiseerida piimajögesid, et armsakesed ei peaks janu kannatama, ehitada mannavahumägesid, et kallikesed saaksid nälga kustutada. Mida köike head ja ilusat poliitik oma inimeste jaoks ei tahtnud teha! Kui ainult saaks ja pääseks kraani juurde. Kui ainult saaks ohjad enda kätte, küll siis köik hakkaks muutuma kauniks, pehmeks, soojaks...Nii palju mötteid oli tema väiksesse kuid terase mötlemisega peakesse tekkinud! Kraani juurde aga meie örna ja hoolitsevat poliitikut ei lastud, sest kuri kodanik otsustas teisiti. Kurjale kodanikule ei meeldinud piimajöed ja mannavahumäed. Kuri kodanik tahtis vorsti, ja seepärast lasi ta kraani juurde lihuniku. Selle peale örn ja hoolitsev poliitik solvus ja hakkas valju häälega nutma. Lausa itkema. Nuttis ja nuttis, ja kurtis oma valu lillele ja puule, vulisevale ojakesele metsas ja krabisevale körrekesele heinamaal. Nuttis ja kurtis nii, et sellest lausa laul sündis, imekaunis värss kaunisse kodumaa loodusesse lendu läks...Ja pisarad tema suurtes ja sinistes ilmsüüta silmades oli hiiglaslikud ja kristalsed nagu tema puhas südametunnistus ja ergas ohvrimeelne meel. Pisarad tema silmis oli suured ja kibedad, täis valu ja muret oma maa ja rahva pärast. "Kui seda kurja kodanikku ometi ees ei oleks!" ohkas ta ja vaatas igatsevalt ida poole, kust päike töusmas oli ja valgust maa ja poliitiku väikese rumala rahva peale tulema hakkas..."Kui seda kurja kodanikku ometi siin reostamas ei oleks - mis tema räpane väiklane hing ka maailmast teab. Tahab vaid oma vorstijuppi närida ja valib seda neetud lihunikku ja nii see maailm hukka saab..."on örna ja hooliva poliitiku masendus üüratu ja otsatu, sest töepoolest idast tulevat kaunist päikesevalgust ja örna ja hoolitseva poliitiku pakutud piimajögesid, mannavahaumägesid ja kauneid värsse öhus höljumas see kuri kodanik ei oska hinnata. "Miks küll me peame selliseid jöhkrusi taluma? Miks me ei vöiks kurjale kodanikule kohta kätte näidata? Kui me kurja kodaniku pidurdamiseks midagi ette ei vöta, siis see kurjus suureneb, sest liha söömine pidavat inimesed kurjaks tegema..." on örn ja hoolitsev poliitik hullumise äärel, sest tema kaunid plaanid on hukkumas ja lootus on kadumas..."Kui ometi köik oleks teisiti ja saaks kurjale kodanikule suukorvi pähe, et tema loll ja isepäine möte ei leviks ja söna kuuldavaks ei saaks. Kui ometi oleks trellid, kuhu taha kurja ja kriitilise kodaniku saaks kinni panna, et ta örna ja hoolitseva poliitiku imekauneid plaane ei reostaks. Kui ometi seda kurja rahvast ees ei oleks....", ei löpe ohked ja kannatused meie örna ja hoolitseva poliitiku huulil... Ja kui meie örn ja hooliv poliitik täna veel surnud ei ole, siis on ta ikka veel kurja rahva poolt valitud lihunike parlamendis ja kannatab ja itkeb ja loeb kauneid värsse ja valutab südant. Ja loomulikult vaatab ida poole - kas töesti see päike juba kord ei töuse ja maa peale valgust ei laota...Et vorst hapuks läheks ja päikese käes haisema hakkaks, et kurjad ja kriitilised kodanikud lämbuksid selles roiskunud liha lehas ja et lihunikud sureksid, sest keegi enam nende tehtud vorste ei himusta, sest maa on ju kaetud mannavahumägede ja piimajögedega......