Mis mind Eestis vihaseks ajab?

Et asjad oleks tasakaalus, siis peab sellest ka rääkima, kuna Soomes vihaseks ajavatest asjadest sai ju postitus tehtud. Jah, eks need asjad on suht subjektiivsed, aga ikkagi...Eestis ajab mind marru ja viimasel ajal üha rohkem ja rohkem "tarkade inimeste sündroom"...Ehk siis tõsiasi, et kõik teavad kõigest...Pole näiliselt nagu midagi imelikku selles kui näiteks sanitaartehnik võtab sõna brändimise teemal, peaminister aga kommenteerib täiesti tõsiselt ja avalikult, kui rumalad on sotsiaalteadlased, kohaliku omavalitsuse juht, selle asemel et oma tööd natuke teise rakursi alt ja kriitilselt vaadata, teatab, et audiitorid ei tea tegelikult asjast midagi, poliitikud teavad täpselt kuidas pedagoogikat arendada, pensionärid teavad kõike arstiabi korraldamisest jne jne...Ainukesed, kelle arvamus nagu midagi ei loe, on nende alade asjatundjad, enamasti väljaõppind ja spetsiaalselt haritud inimesed...Kui tervishoiuökonoomika eriti kõrgelt haritud ja tõesti kompetentne spetsialist seletab meedias ravikindlustuse asju, teatavad anonüümsed ja ka oma nimedega esinevad avalikud seletajad, et ta on rumal ja pealegi on ta kuskilt ei tea kellelt mitmeid miljoneid raha pihta pannud ja seepärast on ta üks igavene loll. Kui väljaõppind sotsioloog tõstatab avalikkuses teemasid, mis viitavad teatud riskidele ühiskonnaelus ja millega oleks vaja tegeleda, siis kleebitakse talle kõigepealt mingi silt külge, et a) kas on kuskilt jälle miljoneid raisanud, b) kas on vana kommunist või nende järeltulija, c) kas tituleeritakse frustreerunuks ja kibestunuks vmt variandid...Kui kultuuri ala asjatundjad võtavad sõna oma valdkonna arengute osas, siis neile käratakse lausa otse, olge te õige vait ja tantsige oma KaeraJaani edasi...jne jne... Ausalt öelda ajab selline avalik suhtlemine südame pahaks ja pärast mentaalset oksendamist, tingituna järjekordsest meedias ilmunud "väga tarkade inimeste" sõnavõtust asjatundjate vastu, tekib suur viha. Olen ka oma erialal seda sama sündroomi palju kohanud ja üritanud seletada asju ratsionaalselt ja emotsionaalselt ja vahel ka huumoriga...Kuid nüüdseks olen saanud aru, et see on täiesti mõttetu - ei saa tõestada et sa kaamel pole. Muidugi on üks asi, mis siin selles asjas segadust tekitab... Suure Demokraatia saabumisega inimesed on hakanud arvama, et meil on ju sõnavabadus ja kui tahan siis seletan ja võtan sõna. Ja õige see on, meil on ametlikult välja kuulutatud tõesti sõnavabadus ja demokraatia, kuid siin oleks oluline teha vahet oma isiklikul arvamusel ja selle väljaütlemisel, ja asjatundja eksperditeadmise kommenteerimisel. Kui mul isiklikult on näiteks kops üle maksa läinud sellepärast, et ma pean arstile pääsemist ootama kolm kuud, siis tuleb selgitada, kelle süül see niimoodi on juhtunud ja siis tuleb kakelda selle konkreetse süüdlasega, aga mitte ähmase üldpoliitilise ettekujutusega patuoinast...Või kui ma ei ole rahul ühe või teise asjaga, või minu isiklik kogemus on negatiivne, või ma soovin asju rohkem oma tahtmise järgi sättida...Siis tuleb seda välja öelda ja oma arvamust avaldada...Kuid see on natuke erinev sellest, et minna asjatundjaid materdama...Kokkuvõtvalt, mind häirib see, et asjatundja ja eksperdi sõna Eesti riigis ei maksa, sel pole autoriteeti. Ja mind häirib ka see, et me selles konnatiigis siin, ei suuda normaalselt ka oma demokraatlikke õigusi defineerida ja realiseerida, vaid ajame ikka ja jälle kõik omavahel segi ja taandame enamuse teemasid labaseks omavaheliseks poriloopimiseks... Aga muidu on ju Eestis tore - meri, lambad, ja päikesepaiste. Mida sa hing veel igatsed...

Edited: no vot, piisab vaid oma blogist välja suurde massimeediasse minna, kui jälle üks omast arust väga tark inimene on asjatundjate ja spetsialistide tööd kommenteerima asunud. Ja tulemuseks on see, et avalikku ruumi paistakse suurel hulgal mentaalset reostust ja õhk on paks kahtlustest ja spekulatsioonidest. Ja tegelikult, kas see väga tark seletaja tõesti ise ka usub, et see, kelle suhtes on asjatundjad tegutsema hakanud, tõesti ilmsüüta ja eksimatu nagu vastsündind beebi on...? Mina küll ei usu, ja ses mõttes minu arvamus langeb kolinal hoopis targutajast, mitte spetsialistidest, kelle tööd kommenteeriti. Ja nendest spetsidest arvan, et nad ikkagi teevad oma tööd ausalt ja asjatundlikult. Jah aga mis see minu arvamine loeb. Eestis loeb ju nende arvamus, kes valjemalt avalikult kisada oskavad, kellel on võimu ja raha, ja kes on niisama eputised...Ses mõttes herr presidendi üleskutse, et asjatudjad teadlased peaksid meedia vallutama, on natuke utoopiline, kuigi ilus idee...Riigi praegune käitumis ja kommunikatsioonikultuur ei soosi sisulisi avaldusi...Kahjuks.