Kes sõrme annab, sel käsi võetakse...vahel ka kogu kere...

Täna, 28. märtsil on mul esimene blogimise aastapäev. Peaks vist külmikust Eestist kaasa ostetud kirssidega kräsupea koogi välja otsima ja asja tähistama.Kusjuures tütar teisest toast teatas, et temal on KA TÄNA kolmas blogimise aastapäev... Naljakas, et me nii ühel päeval oleme oma hinged blogimisele ära andnud...See aasta on olnud huvitav, sest olen leidnud palju põnevaid inimesi, kellest enne ei teadnud midagi, olen õppinud fotografeerima ja teinud ka fotoblogi, olen blogide kaudu oma hobid süstematiseerinud, olen blogid kaasanud oma õpetamisesse. Blogid on minu mälu, minu igapäevane lõõgastus ja aeg iseendale, blogides ütlen välja oma arvamuse asjatundjana, inimesena, kodanikuna...Blogide kujundust olen aasta jooksul muutnud kolm korda, ja ühe korra kolinud ja asju ringi sättinud - jätnud avaliku oma nimega blogi valitud kirjatükkidele ning see tuleb avalikuks ka EPL veebilehel ja tegeliku blogi pean oma varjunime all, kodusemalt, isiklikumalt, siiramalt...Blogipuus olin vahepeal isegi kaheksandal kohal, nii et edetabelis ka ikka figureerinud - ja ega ma kuskil mujal edetabelites ei olegi:)Ja ühe intervjuu olen blogimisest andnud juba Elukirjale, ja Marie Claire küsis ka intervjuud, eks paistab, kas sealt midagi tuleb...Ja ühel blogikonverentsil olen ka juba käinud - seega ka sotsiaalse meedia oma teadushobide hulka liitnud...Päris toimekas blogimiseaasta. Ja kindlasti erakordselt huvitav...