Koristada vöi kakada?

Seda muidugi ülekantud tähenduses...Koristada selles möttes, te kas hoolitseda puhtuse eest ja kakada selles möttes, et reostada.... Viimasel ajal on ökoloogilise jalajälje teema olnud üsna populaarne, Epu blogis diskussioon ja mujalgi. Kuid üks väga oluline tahk meie elukeskkonna ökoloogias on ka nn intellektuaalne avaliku ruumi ökoloogia, mis on tegelikult ju selle meie looduskeskkonna lahutamatu, elementaarne osa. Et siis - milliseid intellektuaalseid ja emotsionaalseid jalajälgi me endast maha jätame? Kuivörd puhas on avalik ruum meie ümber? Milline on avaliku ruumi puhtus meedia sfääris, milline on nn intellektuaalne-emotsinaalne öhustik meie töökollektiivides, mis on öhus ja emotsioonides koolides, kodudes... Lihtne on mötiskleda asjadest, mida saab käega katsuda ja silmaga näha, ninaga haista...Kuid see mis keerleb see materiaalse vahel, nn nähtamatu väärtus? Kuidas me sellesse suhtume. Kui hoolikalt ja säästvalt me sellega ringi käime? Milline on meie intellektuaal-emotsionaalne ökoloogiline jalajälg? Ja millest tekib meie intellektuaalne -emotsionaalne ökoloogiline jalajälg? Eks ikka sellest, mida me mötleme, ütleme ja kuidas käitume. Enda ja teiste suhtes. Milliseid inimestevahelisi suhteid me endast maha jätame. Millise häid vöi pahasid tegusid me teistele teeme, milliseid sönu ütleme partnerile, konkurendile, kliendile...Köigest sellest saab alguse suhe. Suhe erinevate inimeste vahel, kes elavad selles avalikus ruumis. Ja selle suhte kvaliteet ja iseloom määravad tegelikult ka selle avaliku ruumi kvaliteedi ja iseloomu. Ning köige löpuks sünnib sellest ju tegelikult meie elukeskkond... Kas te tahate väljaheidete ja solgi sees elada...materiaalses möttes kindlasti mitte. Aga miks me siis sallime intellektuaalset ja emotsionaalset solki ja väljaheidet enda ümber? Kurje ja kiuslikke, manipuleerivaid ja solvavaid, pahatahtlikke ja teisi alandavaid... mötteid, sönu, inetuid käitumisi - nii meie endi sees kui meie ümber...